On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib mingites raamides või midagi ma ei saa aru.. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas
On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib mingites raamides või midagi ma ei saa aru.. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus – kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe
võimalik igaühe käest nõuda oma õigusi. Nõudeõigust võime määratleda nii, et see näitab kes võib kellelt midagi nõuda; nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivset õigust. Tsiviilõiguses võib nõudeõigusi struktureerida vastavalt tsiviilõiguse enda struktuurile: asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud (ülalpidamist) , pärimisõiguslikud (pärandi üleandmist) ja võlaõiguslikud (lepingu täitmist) nõuded. Tuleb vahet teha nõudeõiguse alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus on kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle nõudeõiguse olemasolule. Nõue on alati subjektiivne tsiviilõigus, mis tähendab, et subjektiivne õigus saab olla vaid siis kui on tsiviilõigussuhe. Võib olla tegemist ka nõude aluste paljususega. Tuleb eristada kolme situatsiooni: 1) Nõudeõiguse kuhjumine on mitu nõude alust ja võib esitada ka mitu nõuet korraga; nt
igaühe käest nõuda oma õigusi. Nõudeõigust võime määratleda nii, et see näitab kes võib kellelt midagi nõuda; nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivset õigust. Tsiviilõiguses võib nõudeõigusi struktureerida vastavalt tsiviilõiguse enda struktuurile: asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud (ülalpidamist) , pärimisõiguslikud (pärandi üleandmist) ja võlaõiguslikud (lepingu täitmist) nõuded. Tuleb vahet teha nõudeõiguse alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus on kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle nõudeõiguse olemasolule. Nõue on alati subjektiivne tsiviilõigus, mis tähendab, et subjektiivne õigus saab olla vaid siis kui on tsiviilõigussuhe. Võib olla tegemist ka nõude aluste paljususega. Tuleb eristada kolme situatsiooni: 1) Nõudeõiguse kuhjumine – on mitu nõude alust ja võib esitada ka mitu nõuet korraga; nt
annaabi.ee 
