neljaaastane teab mis on näiteks tund aga viieaastane tunneb huvi juba kalendri, nädalapäevade ja kella vastu. Kindlaks on ka tehtud, et üldise intellektuaalse arengu käigus muutub taju üha enam sõltuvaks hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Tähelepanu ja tähelepanu areng Dobrõnin ütleb, et tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tegelikult on tähelepanu kui abimehhanism, mis võimaldab meil maailma tajuda. Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste ja mitteoluliste stiimulite vahel ning suunata tajuprotsesse vastavalt valikule. Tähelepanu on valiv- ta häälestub selle info töötlusele, mis on seotud eesmärgiga. Olgu eesmärk tahtlik või tahtmatu, jäetakse kõrvale suur hulk segavat infot. Tähelepanul on kindel maht- tajutavaid objekte, mida selgelt tajuda, on vaid kindel hulk. Tähelepanule on omane püsivus- tal on kindel ajaline kestvus
Süntees: toimub kõikide rakkude (peale erütrotsüütide) siledapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil. Sünteesitud fosfolipiide viivad transportvalgud Golgi kompleksi kaudu plasmamembraani, rakuorganellide membraani või nad eksotsüteeritakse. Sünteesiks vajalik fosfatidaat tekib samal viisil nagu triglütseriidide sünteesil: ta on TG-de ja fosfolipiidide sünteesi eelühend. Kuna mõnede fosfolipiidide uuenemine peab toimuma ülikiiresti, töötab abimehhanism: fosfolipiidide kiirsüntees membraanis peagrupi vahetuse või modifitseerimisega. Fosfolipiidid on head detergendid hoidmaks sapis olevat kolesterooli lahustuvana. Häired fosfolipiidide sünteesis soodustavad kolesteroolist ja sapipigmentidest koosnevate sapikivide teket. Kasutades sünteesi põhiradu, peagruppide vahetust ja modifikatsiooni ning remodelleerimist, on inimkeha