EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid
9 Sõjategevuse lõppedes saabusid tagasi Nõukogude Liitu evakueerunud spetsialistid ja ka kaubandustöötajad. Sõjakahjud vabariigi territooriumil olid tohutult suured, ainuüksi kaubanduse kahjud hinnati umbes 98 miljardi rublale. Vaatamata suurtele raskustele jõudis tööstustoodangu maht 1945. aastaks 70 protsendile 1940. aasta tasemest. Toiduainete nappusest tingituna loodi ettevõtete ja asutuste juurde põllumajanduslikud abimajandid. 1944. aasta lõpul alustas tööd Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, mille juhtiv koosseis oli komplekteeritud 1943. aastal Tseljabinskis. Kaubanduse taastamine omas teatud eripära, sest sõja ajal oli Nõukogude Liidu elanikkond viidud normeeritud varustamisele toidukaupadega. 1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete, liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes
1944-45, korrigeerimine 1945-47 Talude maksimaalne suurus 20-30 ha Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust Talude jaotus: 1/3 uusmaa- ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud; 1/3 reformist puutumata talud Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949 Sovhoosid (riigimõisad) Masina-traktorijaam (MTJ) Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949 Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete abimajandid pärast 1944 Varumisvolinik Põllumajandusühistud Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast Talude kurnamine ja väljasuretamine 21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s” Müüginormid (diferentseeritud, suured talud, sakslastega koostööd teinutele suuremad normid) Põllumajandusmaks (diferentseeritud, suurtel taludel kõrgem)
annaabi.ee 
