Josephine kui ema peaks ta sveitsi saatma. ,,Minu laps,minu naljakas värdjalik laps!-Josephine ema ütles seda nuttes,kui Sophi kusis kas haiglast on helistatud. 2.Lühikokkuvõte: See raamat raagib sellest ,et kolm polvkonda inglise-kreeka Leonides elab uhes suures koveras majas.Parast seda kui Aristid Leonides murgitatakse tema enda silmatilkatega kui ta teine naine sustib talle insuliini mis oli asentatud esedriiniga.Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu kui Charles on lahendanud tema vanaisa morva. 3.Probleem: Teos kajastab selliseid probleeme,et kui raske on elada koos kolm polvkonda kus peeaaegu kõik vihkavad koiki ja kus keegi teineteisega korralikult labi ei saa ja on olemas selline voimalus,et tapetakse isegi oma pereliige tuhise aja parast ara. 4.Tegelased: Charles Hayward-on Sir Arthur Haywardi poeg kes armastab Sophia kellel on pruunid juuksed ning pruunid silmad.
Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja lapse pesemisega pidi ta seekord üksi hakkama saama, sest kodus oli vaid tema esimene tütar. Ta puhkes nutma, sest ta teadis , et Andres soovib poega. Andres oligi pettunud, aga ta lohutas end sellega, et võibolla järgmine laps on poeg. Mari rääkis perenaisele, et ta sooviks Jussiga abielluda ning sauna elama minna
Selle juures elasid riiklikud määratud vesta neidsid, kes pidid hoolitsema templi igavese tule eest. Tuli sümboliseeris rooma kestvust. Neitsid valiti suursuguste perede tütarde hulgast 6-10 eluaasta vahel. Teenistus kestis 30 end aastat. Igasugune eraelu oli nendel keelatud. Eksimusi karistati julmalt. Kui tuli kustus siis piitsutatti ja kui olid suhted mõne mehega siis maeti elusalt. Pärast teenistuse lõppu vüisid nad abilelluda. Kuid vähesed tegid seda., olid majanduslikult kindlustatud ja ühiskonnas vägagi austatud naised. Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma.