Prantsusmaal ja mõnes väiksemas riigis tuli inimestele näiteks mõningate meditsiiniteenuste eest kõigepealt ise maksta, aga nad võisid seejärel taotleda, et riik suurema osa tehtud kulutustest hüvitaks. Riigi toetusega vabatahtlik süsteem jäi Hollandis kehtima 1949. aastani, Prantsusmaal 1967.aastani, Sveitis 1970.aastate keskpaigani. Riikides, kus tööpuudus oli sõdade vahelised ajal eriti ränk - Suurbritannia, Belgia - olid abikulutused osaliselt ajendatud soovist saavutada täielik või sellele lähendane tööhõive. Kus tööpuudus polnud nii suur- näiteks Prantsusmaal või Itaalias - kajastus see teistsuguses prioriteetide tasakaalus. Ehkki Rootsi ja Norra olid abirahade jagimisel kõik võimalike ühiskondlike teenuste pakkumisel avangardis ning Lääne -Saksamaa säilitas eelmiselt reziimidelt päritud sotsiaalabi korralduse , oli just Suurbritannia riik, kus tehti kõige rohkem jõupongitusi, et
maksid.Prantsusmaal ja mõnes väiksemas riigis tuli inimestele näiteks mõningate meditsiiniteenuste eest kõigepealt ise maksta, aga nad võisid seejärel taotleda, et rik suurema osa tehtud kulutustest hüvitaks. Riigi toetusega vabatahtlik süsteem jäi Hollandis kehtima 1949. aastani, Prantsusmaal 1967.aastani, Sveitis 1970.aastate keskpaigani.Riikides, kus tööpuudus oli sõdavahelised ajal eriti ränk -- Suurbritannia, Belgia -, olid abikulutused asaliselt ajendatud soovist saavutada täielik või sellele lähendane tööhõive.Kus tööpuudus polnud nii suur- näiteks Prantsusmaal või Itaalias -,kajastus see teistsuguses prioriteetide tasakaalus. Ehkki Rootsi ja Norra ( aga mitte Taani ) olid abirahade jagimisel kõik võimalike ühiskondlike teenuste pakkumisel avangardis ning Lääne -- Saksamaa säilitas eelmiselt reziimidelt päritud sotsiaalabi ( kaasa arvatud natside ajast pärinevat