komisjoniliikmed selle rühma suhtes väga tugevaid hinnanguid, leides, et nende noorte koht ei ole alaealiste komisjonis, kuna pahatihti on nad ise ohvrid või lihtsalt käitunud rumalalt. 3. HARIDUSTAUST JA VABA AEG 3.1. Komisjoni suunatud alaealised koolitüübi ja õppevormi alusel Eesti koolisüsteemis pole erivajadustega õpilaste koole selgelt määratletud, kuid üldiselt võib neid jagada kerge vaimupuudega laste koolideks, mida nimetame abikooliks (nt Kiigemetsa Jõgevamaal), ning mitmesuguste krooniliste haigustega laste koolid (sh närvisüsteemi häiretega lastele nagu Vastseliinas või Orissaares) neid nimetame sanatoorseteks koolideks. 3.2. Kooli hinnang alaealise õppeedukusele Tervelt 12% alaealiste kooliedukuse kohta pole infot. Õpetajad hindavad 17% alaealiste õppeedukust heaks või isegi väga heaks. Keskmiseks on õpetajad hinnanud alaealise
Vallavalitsus otsis paremaid ruume, sest kooli plaaniti laiendada 6-klassiliseks. 1926 a. sügisel loovutasid linatööstuse juhid vastu tahtmist nende kasutuses oleva mõisahoone ja tööd alustas täiskoormusega 6-klassiline kool. 1940 a. lisandus veel üks klass ja kool kasvas veel kuni Suure-Jaanis keskkooli avamiseni 1960.aastal. Selle tagajärjel sai Lahmuse koolist jälle algkool, millele lisandusid abiklassid. 1966 muudeti Lahmuse täielikult abikooliks(8klassi) ja 1977 a. nimetati kool ümber Lahmuse Eriinternaatkooliks. Alates 2006.aastast on kooli ametlik nimi Lahmuse Kool. Mõisa peahoone e härrastemaja ehitatud Berend Johann von Krüdeneri poolt aastail 1837- 1838. Keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitis, mille keskmine osa on kõrgendatud kahekorruseliseks ja mis on kujundatud kolmnurkse frontooni ning toskaana orderis pilastritega. L.Rathlefi ülestähendustest on teada, et täielikult ehitas lõpuni ja laskis ümbruse
annaabi.ee 
