paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli. Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt. Koos abikomiteedega muutus see rahvusliku liikumise tähtsaimaks organisatsiooniks peakomiteese kuulusid jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks. Korraldasid annetuste kogumiseks üritusi. Teatrietendused, kontsertid jne. Suur lõhe- tekkis 2 leeri. Algselt hurt ja jakobson jannseniga ajalehe pärast tülis. Rüütelkonnad ähvardasid jannsenit postimehes avaldatud artiklite pärast. Pidi jakobsoni kõrvale heitma. Ka hurda
keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusemüügid, kontserdid, teatrietendused, pidu- ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu laulupidu viis inimesi kokku ja liitis neid ühise eesmärgi nimel. Kuigi abikomiteed olid ametlikult loodud vaid raha korjamise eesmärgil, võib nad siiski arvata seltside kilda. Just Aleksandrikooli abikomiteedega jõudis seltsiliikumine ka väiksematesse maakohtadesse. Kooli käimapanekuks vajalik summa oli suur ja selle kokkusaamine võttis aega. Probleeme tekkis ka baltisakslaste järjest tugevnev vastuseis. Esimesed pinged Veel 1870. aastal lehvis tähtsamate tegelaste ümber üksmeele ja isegi sõpruse vaim. Suur osa neist tähtsamaist tegelasist mahtus seejuures ära ühteainsasse postipapa Jannseni poolt
annaabi.ee 
