Tähelepanu äratamiseks poetas ta praokesest sisse kivikesi ja puupulgakesi, kuni noormees asja uurima tuli. Noormees tegi omapoolse prao veel suuremaks. Nii nad vestlesid päevade kaupa, isegi said käsi puudutada, kuid ainult siis, kui naise enda meest kodus polnud. Naine aga tahtis nüüd jõulude ajal pihile minna. Mees aga muutus kahtlustavaks, et mida naisel nüüd siis pihtida on, kui ta päevad otsa luku taga istub. Nii ütles mees naisele, et jah, lähed pihid siin abikirikus. Tal oli aga plaan, et ta maskeerub ise preestriks. Naine sai mehe tagamõttest kohe aru, ning ütles: olgu. Kirikus siis naine pihibki, et tal on üks armuke, kes on preester, ja kellega ta igal ööl magab.(Naine oli oma mehe preestri rõivais kohe ära tundnud, mees ise seda ei teadnud ja pani endale lausa kive suhu, et need ta häält võimalikult palju moonutaksid). Too preester pidavat avama kõik uksed seal majas
Talurahva lastele pidid hakkama õpetust andma köstrid, aga see edenes päris visalt. Näiteks 1680. aastal Liivimaa Eesti alal ametis olnud 11 köstrist on teada, et neist 8 oskasid lugeda ja kirjutada, üks ka arvutada, kaks aga osanud "natuke lugeda".16 Niisuguseid andmeid panid Rootsi võimu esindajad kirja kirikuvisitatsioonidel. Võrreldes sellise taustaga oli Vara lastel väga mitmekülgne õpetaja. Nimelt oli Maarja-Magdaleena kihelkonnas "(1680) Vara abikirikus köstri ametis koolipidamisvõimeline soomlane, kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles ka kirjutada. 17 See on ühtlasi 14 Eesti kooli ajalugu, lk 63 15 Eesti kooli ajalugu, lk 73 16 Eesti kooli ajalugu, lk 153 17 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 8 kõige varasem teade siinsest laste õpetamisest. 18 Ajajärgul 1727 - 1736 on Varal üldse koolis käinud 78 last
annaabi.ee 
