Visitatsioon kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema(te) vaimuliku(e) poolt Toomkool toomkiriku juures asuv kool, mille peamine ülesanne oli haritud vaimulike toomhärrade ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus:
majandusüksus- mees pidas naist üleval, naine hoolitses majapidamise eest ja pidi kindlustama pärija. Tekkis patriarhaarne perekond, kus isa omas tugevat mõju perekonnas. Selline klassikaline ainuabielu propageeris igavest truudust kuni surmani, kuid andis mehele palju võimalusi ja jättis naise „kodu orjaks“. (Ibid: 27) Pärast eestlaste ristiusustamist 13.sajandil kuulutati Eesti ala katoliku kirikule ja Mõõgavendade ordule. Linnadesse ja kihelkondadesse ehitati kirikuid, abikirikuid, kloostreid ja altareid. Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas ka kristlikku abielu ja kiriklikku laulatust. Näiteks on „Läänemaa talurahva õiguses“ kirjas Saare-Lääne piiskopi valduste kohta: „Kui mees naise võtab, siis peab ta kiriku tulema kaheksa päeva jooksul [...] ja laskma enda abiellu panna ja andma tasu selle eest. Kui ta seda ei tee, peab ta oma isandale andma viiskümmend marka.“ (Kalits, 1988: 10) 17
annaabi.ee 
