Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
annaabi.ee 
