põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi. 23. ELi arenguks vajaliku tõuke annab ning poliitilised üldsuunised määratleb a) Euroopa Parlament b) Euroopa Liidu Nõukogu c) Euroopa Ülemkogu d) Euroopa Komisjon 24. Euroopa Liidu Nõukogu tööd valmistavad ette: tööd valmistavad ette töörühmad ja erikomiteed, mis tegelevad peamiselt õigusloomega 25. Täidesaatvat võimu ELis esindab: Euroopa Liidu Nõukogu 26. Nõuandva staatusega abiinstitutsioonid ELis on: majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. 27. Euroopa Liidu Kohtu ülesanded on: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või füüsilise või juriidilise isiku hagides; teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. 3
põhikirjaliste funktsioonide ja volituste tähtsust ja ulatust ning viimaste alluvuslikke suhteid, jaotades EL-i institutsioonid 3 suurde rühma : 1) põhiinstitutsioonid, kelledel on väga tähtsad ning laiaulatuslikud funktsioonid ja volitused anda ülesandeid teistele institutsioonidele ning kelledel on oma iseseisev eelarve. Reeglina põhiinstitutsioonid jooksvas töös üksteist ei käsuta vaid nad koordineerivad omavahel otsustusprotsessi töid-tegemisi. 2) abiinstitutsioonid, kelledel on kitsad spetsiifilised põhikirjalised funktsioonid, milledega aitavad põhiinstitutsioone. Reeglina on abiinstitutsioonidel oma iseseisev juhtimisstruktuur ja eelarve. 3) allinstitutsioonid, kes saavad omale jooksvaid ülesandeid üldreeglina ühelt kindlalt põhiinstitutsioonilt, kelle eelarvest kaetakse ka selle allinstitutsiooni funktsioneerimise kulud. Käesoleval ajal on Euroopa Liidul 6 põhiinstitutsiooni, millisteks on : 1) Euroopa Komisjon