habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta
Selle asemel kirjuta ta esimese ooperi. Olles sagedane külaline tenor Domenica Mombelli kodus, oli Rossini Mombelli ja tema tütarde jaoks kirjutanud mõned aariad ja ansamblid. Need ühendas ta 2- vaatuseliseks ooperiks "Demetrius ja Polybios" (1806). Vaatamata Rossini esikooperi ebaküpsusele ja seal leiduvatele laenudele, köidab selle muusika kuulajat oma siiruse ja südamlikkusega. 1810. a. lõpetas Rossini lütseumi ja kirjutas oma teise ooperi "Abieluveksel". Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata. Sõbrad viisid Rossini teatriimpressario juurde ja Rossinil palutigi kirjutada lühiooper. "Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose
annaabi.ee 
