lahkumist Kodunt lahkumise järel elab noor tavaliselt esimesed paar aastat üksinda, 1-he liikmelise leibkonnana, seejärel teist samapalju vabas kooselus. Neid noori, kes ei taha üldse kooselu (vaba- või seadustatut) alustada, on vähe. Samas lükatakse abiellumist mitmel põhjuseil edasi. Esmaabiellumise vanus on tõusnud Nõukogude perioodil tegi vabale kooselule sageli lõpu oodatav laps- enamik paare püüdis enne lapse sündi kooselu seadustada. Praegu abielutakse sageli pärast (esimese) lapse sündi- olgu siis abielu edasilükkamise põhjuseks majanduslikud raskused või oma kodu puudumine. Abielu sõlmimine Abielu sõlmimisega loodetakse saavutada suuremat kindlustunnet iseendale ja lastele, 2001. aasta üliõpilaste küsitluse alusel pidas kolmveerand vastajaist abiellumist oluliseks seetõttu, et laps saaks vanematega sama perekonnanime. Sündimus Eestis Alates 1990. aastatest on sündimus Eestis olnud eriti madal
· Abiellutakse armastuse pärast mitte vanemate valiku alusel või jõukuse suurendamise eesmärgiga · käiakse kohtamas- kohtamisrituaalid Homogaamia kaasa valitakse endaga sarnasest rassist usust rahvusest sarnase haridustaseme ja ellu suhtumisega Heterogaamsed kaasad erinevad rassi usu rahvuse hariduse poolest Perekonnatsükkel, vanemaiga, lahutamine perekonnatsükkel- kaasaeg on toonud palju muudatusi perekonnasündmuste ajastamisse millal abielutakse, millal sünnivad perekonda lapsed tühja pesa aeg abielu lahutus uuesti abiellumine Kaasajal abiellutakse pärast lühikest tutvust ohtrate seksuaalkogemustega saadakse lapsed kui need kooli siis ema tööle, kui lapsed peast välja siis saavad vanemad kahekesi elada st kahekesi olekut nim. Tühja pesa aeg vanemaiga viivitus abiellumisega, pikk haridustee, naiste tööhõive, laste kasvatamise kallidus
saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas
saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas