Täiskasvanud spartiaadi elu möödus põhiliselt oma perekonnast eemal väeosas ning sõjalise treeningu tähe all. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Religioon: Polüteistlik usund ning jumalad olid antropomorfsed. Neid kujutati ühe suute perekonnana. * Zeus peajumal. Valvas jumalate ja surelike asjade üle. Kontrollis kõue, välku ja vihma. Karistas kuritegusid, tasus tõe eest ja lahendas jumalate tüliküsimused * Hera taevajumalatar. Vastas Zeusi abielurikkumistele armukadeduse ja visa ning kavala kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat. * Poseidon merejumal. Oli samuti maavärinatejumal ja hobustejumal. Teda kujutati kolmhargiga. Ta põhjustas ja lõpetas torme oma suva järgi. Ta lõi hobused ja õpetas surelikud ratsutama. * Hades Zeusi ja Poseidoni vend. Valitses manalat, kus ta elas hiilgavas palees, mille oli ehitanud Hephaistos titaanide tööjõu varal. Tema kuningriigi piire valvas Kerberos. Hadese
Kiriku suurt rolli näitas asjaolu, et kirikuõigus kujunes üheks osaks üldisest riiklikust õigussüsteemist. Võrreldes lääne kiriku kanoonilise õigusega oli Bütsantsi kirikuõiguses suurem roll kirikukogude otsustel, patriarhi otsuste mõju oli väiksem. Kirikul oli oma mitmeastmeline kohtusüsteem, mille kõrgeima astmena toimis Konstantinoopoli patriarh. Kirikul oli asüüliõigus, mis ei laienenud siiski tapmistele ja abielurikkumistele. Kanoonilise õiguse arengu seisukohalt oli oluline tsesaropapismi kujunemine, arusaam, et keiser on kirikujuhina kõrgemal kui patriarh. Ehkki patriarh salvis keisri, oli viimasel patriarhi ametissemääramise ja tagandamise õigus. 5. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST ROOMA ÕIGUS JA KIRIK Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: · Bütsantsi keisririik · Rooma-katoliku kirik. · Germaani hõimud Rooma-katoliku kiriku roll on eriline - alustanud Rooma riigi poolt vaenatuna ja allutatuna