Kuna Jelizaveta oli Peeter I 2. abielust ja enda ema poolt ka alles teine tütar, siis ei olnud tõenäoline tema trooniletõus ja ta tegeles vabal ajal elumõnude nautimisega nagu pistrikujaht, muusika, tantsud, mood.Peale enda ema surma 1727.a eemaldus ta õukonnast. Ta oli enda otsustusvõime poolest isa sarnane, aga siiski olid tema peamised väärtused välised. Seetõttu kuulus temale ka Venemaa esikaunitari tiitel. Kuna ta oli poliitikast juba suhteliselt kadunud ja abieluplaanid olid luhtunud, siis ta sidus ennast talupojast koorilauljaga Aleksandr Razumovskiga. Tema elukäik muutus, kui ta 1741.a 25. Novembril korraldas kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde ja vangistas valitseva laps-keisri Ivan VI ning tema vanemad kui välismaalased. Rahvale esitles ta end kui Vene huvide esindajat ja Peeter I aegsete elukorraduste taastajat, kes võttis valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt
,,Ülitasasena" teatakse teda Vm, oli tuntud meeldiva iseloomuga rahulik inimene (polnud üleliia vägivaldne), ka nõrga tervisega. Romanovite 17.saj Vm. Sibulkupplid 16.-17.saj arhitektuurimood. 17.saj Vm sageli kuj mitmete tugevalt neg joontega, miks Peeter I reformid olid hädavajalikud. Peeter I oma valitsejaliku geniaalsusega n-ö rikkus slavofiilide ideaal Vm. Klassikaline kujutus 17.saj Vm kujutab isolatsiooni. Läbi 17.saj olnud olemas abieluplaanid kuningakodadega. Ka Moskva dünastia astub abieluturu kõrvale Euroopas, aga reaalsuseks sai vähe, sest eeldati kas Vm abiellunu astub õigeusku või Vm lahkunud abiellunu saab õigeusku jääda. 1632.-1634. a tehti edutu katse tagasi saada Smolensk. Hoolimata pol vastasseisust, liiguti Leedu Suurvürstiriigi ja Vm vahel suht vabalt. Omavahel olid seotud vaimulikud. Omakorda -.- s olid avatud kontaktidele. Teoreetiliselt õigeusu ja kat kirik ühte süsteemi ühendatud Bresti uniooni ()
annaabi.ee 
