Läänemere lõuna ja keskosast. 8) Mida tähistab mõiste Sattelzeit? “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 17891830. 9) Kirjelda varauusaegset perekonda ja selle muutusi Kuni 18. sajandini kehtis abielumudel, mis seadis esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ja abiellujate vanemate tahte. Abielluval mehel pidi olema kindel sissetulek ja naisel kaasavara. Abielu kestvus jäi üldiselt üsna lühikeseks, peamiseks põhjuseks suur vanusevahe või naise surmaga lõppev sünnitus (üldiselt oli peres 45 last). Seetõttu abielluti ka teist või kolmandatki korda
rohkem ning tänu sellele palju vallalisi. Abielus on naisel passiivne ja häbelik roll, luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse. Vallalised naised peamiselt bordellides?, Vallaline naine on lõbujanuline, täitmatu ja äärmine oht mehele. LääneEuroopa ja IdaEuroopa abielumudelid: kuni 18. sajandini püsis Euroopas abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahe. 18. sajandi aasta lõpuks hakkas kujunema uus kodanlik 4 perekonnamudel, abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust. Läänes: abiellutakse suhteliselt hilja (2025) ja tänu sellele naine ei jõua sünnitada üle 45 lapse, mis hoiab sündivust madalal. Mehel peab olema iseseisev elatus allikas ja
rootslased jätkasid Riia, Tallinna ja Tartu suunal ning laevaühenduse abil edasi Stockholmi ning keiserlik postitrakt Aachen-Köln-Frankfurt-Leipzig-Dresden, mis sai alguse Pariisist ning jätkus üle Varssavi Venemaale. Pariisist Dresdenini toimus 18. sajandi lõpul juba igapäevane regulaarne postivedu, ka teistel postiteedel liikus post vähemalt korra nädalas. Abielu, perekond ja moraal Kuni 18. sajandini jäi Euroopas püsima abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahte. Ühiskonna soovimatus uusi hoolekandealuseid juurde saada tingis, et mehelt nõuti abiellumisel kindlat sissetulekut, naiselt aga kaasavara, mistõttu esmaabiellumise keskmine iga oli suhteliselt kõrge: meestel 2728, naistel 25 26 aastat. Abiellumisega viivitades suutis varauusajal naine realiseerida vaid 40% oma viljakuspotentsiaalist ega sünnitanud keskmiselt üle nelja-viie lapse