abieu, kui tõsiasja, et laps on sündinud verepilastuslikust vahekorrast.41 K. Kirklandi ja B. Baueri andmetel registreeritakse USA-s igal aastal 36 000 verepilastuse juhtumit. Et teha kindlaksverepilastuse hilisemat mõju naise psüühikale, uuris B. Brooks täiskasvanud naisi, kes lapsena olid langenud verepilastuse ohvriks. Ta tuvastas, et neil naistel esines sagedamini emotsionaalsed häired (hirm, agressioon), masohhistlike tendentse, seksuaal- ja abielulisi probleeme.42 Statistilised andmed laste seksuaalsest ahistamisest erinevates riikides on üsna vastuolulised, kuid nad vapustavad oma mastaabiga: USA ja Suurbritannia 20 kuni 30 % täisealistest naistest ja 10 % meestest olid lapseeas allutatud erinevatele seksuaalsetele rünnetele.43 Tähelepanu köidab suur hulk juhtumeid seksuaalsest vägivallast laste üle Eestis. 2006. aasta jooksul registreeris politsei 131 juhtumit seksuaalvägivallast alaealiste üle, 53 juhtumi korral olid
põhjuses, mis on selle taga. Kui eraldamine tuleneb perekondlikest ebakõladest, on 4 korda tõenäolisem, et lapsed näitavad üles antisotsiaalset käitumist kui siis, mil eraldatus johtub puhkusest või füüsilisest haigusest. Laste eemalolek mõlemast vanemast on tõenäoliselt rohkem laastava mõjuga siis, kui vanemate abielulisi suhteid peetakse kehvadeks, mitte aga õnneliku abielu on puhul. Perekliima Hoolimatutel vanematel on sageli rohkem abielulisi probleeme ning nad tülitsevad ka füüsiliselt. Neil on tavaliselt rohkem lapsi ja nende majapidamine on organiseerimata. Sellises peres on palju stressi. Uue mehe ilmumine majja olgu see siis kasvõi ema meessõber, võib olla alguseks lapse kuritarvitamisele.