korrelatsioon oli ekstravertsuse ja neurootilisuse vahel. Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti enese poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas , et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud. Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse
vabatahtlikult jätnud valduse kellelegi teisele, sõltumata sellest, kas tal on veel kaudne valdus. 2. Nõude välistamine a) õigus valduseks · par 986 lg 1 võib valdaja keelduda väljaandmisest, juhul kui tema või kaudne valdaja, kellelt ta on saanud oma õiguse, on omaniku suhtes valduseks õigustatud. Valdaja saab oma valdusõiguses toetuda mingile asjaõigusele (kasutusvaldus, pandiõigus) või võlaõiguslikule lepingusuhtele (üür, rent) ja ka abielulisele kooselule. c) Tuletatud valdusõigusele toetumine Valdaja võib asja ka siis enda kätte jätta, kui kaudne valdaja, kellelt ta on saanud valdusõiguse (nt üürileandja), on omaniku suhtes valdamiseks õigustatud. Valdajate liigid: 1. Ebaaus valdaja valdaja, kes oli omandamisel pahauskne, st teadis või vallasasjade korral ei teadnud jämeda lohakuse tõttu, et ta ei ole valduseks õigustatud, või kes saab hiljem teada, et ta ei ole õigustatud. 2