Levin hakkab kirjutama raamatut tööliste loomulikest suhetest maaga. Ta soovib muutusi senistes korraldustes ning võtab osa ka tööliste igapäevaelust ning naudib seda. Ta saab ka teada Dolly tulekust maale. Dolly veenab teda uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin ei nõustu. Ta saab ka teada oma venna haigusest. Levin aga mõistab oma armastuse tugevust, nähes Kittyt kaarikus mööda sõites. Nad kohtuvad Stiiva juures ning lõpuks saab Levin oma abieluettepanekule ka nõustuva vastuse. Aleksei ei kannata hetkelist olukorda ( teda häirib Anna rasedus ja siiani Vronskiga suhtlemine) ning soovib, et ka Anna kannataks nagu tema. Ta hakkab taotlema lahutust võimalike karmide tingimustega- ta soovib võtta Annalt oma armastatud poja Serjoza. Stiiva ja Dolly üritavad teda ümber veenda, kuid asjatult. Olukorda aga muudab Anna sünnitus, pärast mida on Anna suremas. Anna soovib Alekseilt andestust, mille ta Vronskile ka annab
Vronski saab teada Anna rasedusest. *Levin hakkab kirjutama raamatut tööliste loomulikest suhetest maaga. Ta soovib muutusi senistes korraldustes ning võtab osa ka tööliste igapäevaelust ning naudib seda. Ta saab ka teada Dolly tulekust maale. Dolly veenab teda uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin ei nõustu. Ta saab ka teada oma venna haigusest. Levin aga mõistab oma armastuse tugevust, nähes Kittyt kaarikus mööda sõites. Nad kohtuvad Stiiva juures ning lõpuks saab Levin oma abieluettepanekule ka nõustuva vastuse. *Aleksei ei kannata hetkelist olukorda ( teda häirib Anna rasedus ja siiani Vronskiga suhtlemine) ning soovib, et ka Anna kannataks nagu tema. Ta hakkab taotlema lahutust võimalike karmide tingimustega- ta soovib võtta Annalt oma armastatud poja Serjoza. Stiiva ja Dolly üritavad teda ümber veenda, kuid asjatult. Olukorda aga muudab Anna sünnitus, pärast mida on Anna suremas. Anna soovib Alekseilt andestust, mille ta Vronskile ka annab
alati, mis mssajate seas toimub. Indrekule tundus ta algusest peale kahtlane. Hiljem tuleb vlja, et ta on olnud nuhk. Bstri on vanamees, kes kunagi palus Proua Kuusiku ktt. Saades eitava vastuse oli ksik kuni vanaduspevini. Ta arvas, et elu mte on panna inimesed ennast kartma. Bstri hukkus mssu kigus, kui teda tulistati revolutsionri asemel. Proua Kuusik ehk koeramamma pidas linnas sgikohta, kus hrra Bstri iga pev aastast-aastasse smas kis. Ta kahetses, et kunagi Bstri abieluettepanekule eitavalt vastas, sest tegelikult armastas teda rohkem kui oma elu.