Ilmselt kaaastunne Prillupi vastu, tahtmine pidevast pealekäimisest lahti saada, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda järele andma. Ja kui ta oli seda teinud, siis tema südametunnistus käskis lepingut korralikult täita. Mari asus küll allakäigu teele, aga ei jõudnud lõpliku languseni. Mari lõpetas lepingu kohe kui, see ainult tema asjaks jäi. Tema südametunnistuse üle saamahimu võitu ei saanud. Lükkas ta ju tagasi kõik seniste ilkujate abieluettepanekud, kes olid nõus seniste tingimustega ning ka von Kremeri üsna suurejoonelise ettepaneku linnas elada. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem.
andma. Mari aimas, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Tõnule ja ta hakkab teda keelama. Sellepärast ta läkski mõisa alles omal vabal valikul siis, kui Tõnu oli pealekäimisest loobunud, et mitte alluda mehe soovidele. Südame tunnistus käskis Maril lepingut korralikult täita. Ta asus küll allakäigu teele, ent ei jõudnud lõpliku languseni. Ta lõpetas lepingu kohe peale Tõnu surma, kui see ainult tema asjaks jäi. Lükkas tagasi seniste ilkujate abieluettepanekud ning ka Kremeri ettepaneku linnas elada kui ,,kanaari lind". Mari tahtis olla ,,varblane", iga hinna eest sõltumatu, mõtlemata sellele, et vahest võiks ka teistega arvestada. Tehingu vabatahtlikkus aga annab kogu olukorrale halva maigu ega lase tekkida kaastundel Tõnu ega Mari vastu.
näljahäda, mis kestab terve aasta ja ähvardab inimsoo välja suretada. Dementeri lepitamiseks saadab Zeus Hermese tütele järele allilma, enne Persephone lahkumist annab Hades talle mõned granaatõuna seemned süüa, et teda oma riigiga siduda. Sellest ajast saadik läheb Persephone kevadeti tagasi maale ja läheb talve alguses tagasi allilma. Hestia oli kodukolde jumalanna. Hestia vandus Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Vandele truuksjäämist kinnitab igasuguste paljastavate lugude puudumine tema kohta, mis pole üllatav, sest ta ei lahkunud kunagi oma kodust. Lükates tagasi kõik liginemiskatsed , säilitas Hestia jumalate kodus Olümposel rahu. Ares oli sõjajumal. Aresel polnud abikaasat ja arvatavasti seetõttu ta sattuski pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased
Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Ta ei lahkunud kunagi kodust. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Ta vandus isegi Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks ajaks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Hestia oli see, keda igal kodusel ohverdamisel ohverdati esimesena. Müütides püsib ta enamasti kodus. Igas linnas oli raekodades Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Seal võttis Hestia vastu toidu- ja joogiohvreid. Hädad langesid kõigile, kes püüdsid Hestia kaitse all oleva inimese kallal vägivalda kasutada. Inimesed armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Hera (Juno)
Naine otsustab õhtul teatrisse minna, kuid kahetseb seda hiljem, sest ta ei ole enam seltskonnas teretulnud. Hiljem lepivad Anna ja Vronski ära ning sõidavad maale. VI jagu Dolly, vürstinna, Varenka ja Sergei Ivanovits veedavad suve Levinite juures. Ema keelab pidevalt Kittyt, kuna kardab, et tütar võib endale ja lapsele liiga teha. Ka Levin hoiab oma naist. Varenka ja Sergei vahel tekkivad pinged, sest loodeti abieluettepanekud, mida siiski ei tehta. Maale tuleb ka Stepan Arkadits, kes on kaasa võtnud Vassenka Vesloski. Mehed lähevad jahile. Tagasi tulles saadab Levin Vassenka minema, sest viimane kurameerib Kittyga. See on vastumeelne nii naisele kui mehele. Darja Aleksandrovna sõidab mehe õele külla. Vronski häärber on uhke ja viimase moe järgi sisustatud. Dollyl on oma viletsate riiete pärast veidi piinlikki. Anna ütleb, et ta on õnnelik, kuid Darja hakkab selles siiski kahtlema
Ilmselt kaaastunne Prillupi vastu, tahtmine pidevast pealekäimisest lahti saada, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda järele andma. Ja kui ta oli seda teinud, siis tema südametunnistus käskis lepingut korralikult täita. Mari asus küll allakäigu teele, ent ei jõudnud lõpliku languseni. Mari lõpetas lepingu kohe, kui see ainult tema asjaks jäi. Tema südametunnistuse üle saamahimu võitu ei saanud. Lükkas ta ju tagasi seniste ilkujate abieluettepanekud, kes olid nõus seniste tingimustega ning ka von Kremeri üsna suurejoonelise ettepaneku linnas elada. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga
annaabi.ee 
