Teised nakkushaigused, nagu leetrid, läkaköha, tuulerõuged, punetised ja mumps, ei nõua desinfitseerimist, sest nende haiguste tekitaja ei ela kuigi kaua väljaspool inimese keha. Väiksema lapse hooldamine Kasvatusmajad ehk rinnalaste-kodud on leitud või mahajäetud rinnalaste hooldamiseks mõeldud kohad. Toimud imikute õige, otstarbekohane toitmine, nende hoidmine nakkushaiguste eest ning puhtuse hoidmine. Rinnalaste-kodu juhatab arst, kes on lastehaiguste eriteadlane. Temale abideks on suuremais kodudes nooremad arstid, õed ja lastehoidjad-põetajad. Lapsi tuleb vähemalt lapse esimestel kuudel püüda rinnapiimaga toita. Niisuguses majas peab piinlik puhtus valitsema. Laste vannitamise võimalused peavad head olema. Neid tuleb isegi ka talvel välja õue viia. Nakkushaiguste ärahoidmiseks peavad rinnalaste-kodudes leiduma isoleerimistoad. Vallaslapsed väärivad erilist tähelepanu. Nõuande-kohad emadele
või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid kontrollisid ka lugemisoskust. Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika, ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise astme rahvakool kaotas pärast ministeeriumikoolide loomist oma juhtiva asendi maaharitlaste ettevalmistamisel. Ministeeriumikoolid
annaabi.ee 
