kasvatamine ja agressiivne välispoliitika. Fašism ütleb otse, et ainult sõda kuulutab välja inimliku energia ülima pingutuse ja asetab õilsuse pitseri rahvastele, kellel on julgust seda vastu võtta. Itaalia oli ammust ajast ihunud ammast Abessiinia peale ja tahtnud näha seda maad oma kolooniana. Paraku polnud see senini õnnestunud. Vastupidi, 1896. aastal sai Itaalia hävitavalt lüüa ja pidi maksma Abessiiniale kontributsioone. Muidugi ei mahtunud see Mussolini hinge. Tugevdanud igati oma maavägesid ja sõjalaevastikku, leidis Mussolini paraja aja, et Abessiiniaga arveid klaarida. Tunginud 1935. aasta oktoobris 600 000 hästirelvastatud mehega Abessiiniasse, sundis ta selle maa alistuma. 1. juunist 1936 oli Abessiinia Itaalia koloonia. Nüüd järgnes sekkumine Hispaania asjadesse, siis Albaania okupeerimine ja 1940. aasta juunis Saksamaa liitlasena II Maailmasõtta astumine.
Pärast Mussolini võimuletulekut algab tema diktatuuri kinnistumine, mis aga võtab tunduvalt kauem aega kui nt Hitleril või Stalinil (ühepartei riigi loomine alles 1926). Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror ja massiline vahistamine, salapolitsei roll on väike. Pole ka konflikti kirikuga (Laternaari leping Vatikaniga, st suveräänsuse tunnustamist 4 miljardi liiri eest). 1935 kallaletung Abessiiniale, mis annekteeritakse. Mussolini ja fašistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi. Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. Läbi kogu Mussolini ajastu majanduslik seadusandlus enamasti soodustas tööstuse ja põllumajanduse klasside rikastumist lubades erastamist, rendiseaduste
annaabi.ee 
