See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
Siia kolis põhiliselt keskklass. Üks teine samalaadne aedlinn ehitati veel - Welwyn Garden City (1919-). Siis aga hakati planeerima vähem kontroversiaalseid aed-eeslinnu ja aed-külasid (garden suburbs & garden villages). Esimesed on lihtsalt üheperemajadega linnaosad, magamislinnad, mille elanikud kesklinnas töötavad. Teised väiksemad asulad maal, samuti ainult elamurajoonidena mõeldud. Londoni linnaplaan 1944. a. (Abercombie) on samuti inspireeritud Howardi aedlinnade ideest. Londoni kaootilisele laienemisele pandi piir linnalähedaste alade tsoneerimisega. Kesklinn, selle ümber nagu ringid veepinnal: eeslinnad, siis roheline vöönd, millest rohelised kiilud kesklinna suubuvad. Väljaspool rohelist vööndit satelliitlinnad, 20-35 miili kaugusel Londonist, igaüks maksimaalselt 60 000 elanikuga. Ka vanade ja uute rajoonide ja asulate ümber planeeriti rohelised vööd
annaabi.ee 
