Tavaliselt võib see olla supp, liha- või kalaroog koos aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Kõiki lõunasööke saadab tüüpiliselt õlu või vein nii restoranides, kohvikutes kui ka töökohtade kohvikutes. Peale alkohoolsete jookide on saada ka mineraalvett (gaseeritud või ilma) ning mahlu või karastusjooke. Keset õhtupoolikut tekib vajadus asjatoimetused pooleli jätta ja minna ,,kohvi ja kooki" otsima. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (õhtuleib). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Õhtusöögi juurde serveeritavad joogid on harilikult regionaalsed õlled või veinid. Pühapäeviti, perekondlikul päeval on peamiseke söögikorraks õhtusöök, mis serveeritakse harilikult õhtupooliku keskel ja võib kesta õhtuni.
tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Samas ka sinki, salaamivorsti ja mingit dzemmi magusaarmastajatele. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (see tähendab ,,õhtuleib"). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid, kuid väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna
annaabi.ee 
