Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika Jean-Baptiste Lully - ballett-komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' (Kodanlasest aadlimees), Türklaste marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe'
Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper. Kokku hakkas saama haritlaste ring-Firenze Camerata. Nemad panid aluse ooperile, mida algselt kutsuti dramma per musica e muusikaline draama. Esimene ooper oli “Daphne” Jacopo Peri (1597). Teiseks Peri ooperils oli “Eurydike” (1600).
Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper. Kokku hakkas saama haritlaste ring-Firenze Camerata. Nemad panid aluse ooperile, mida algselt kutsuti dramma per musica e muusikaline draama. Esimene ooper oli “Daphne” Jacopo Peri (1597). Teiseks Peri ooperils oli “Eurydike” (1600).