Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur Huvitav info
Soome keel Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre.
kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Soome hõimuliikumine Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadelastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991
Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Ta lõi soome keele õigekirja toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirja keelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavli Juusten , Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17.sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome , taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladime keeles
Soome keel on arenenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest, karjala ja häme. Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel alanud idasoome elementide tunglus kirjakeelde jõudis kõrgpunkti 19. sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592). Vanim säilinud raamat on "Abckiria", mis oli aabits ja katekismus, mille kirjutas Mikael Agricola 1543. aastal. Tema tõlkis Uue Testamendi soome keelde, mis pani alguse läänesoomelise kirjakeele kujunemise. (Mikael Agricola, 2006). Esimene soomekeelne piibel ilmus 1642. aastal. 18. sajandi alguses reformisid mõjukad keeleteadlased G. Renvall ja E. Lönnrot õigekirja, asuti eemaldama rootsipärasusi ja looma uusi sõnu. 1.1. Soome keele tuntuse saavutamine Soome ühinemine Venemaaga 1809
keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse
segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes
Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament, 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill on Agricola päev 17Soome 17. saj-l suurriigi osana. Stolbovo rahu. Pietari Brahe. Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel
annaabi.ee 
