oma usku. Nad ehitasid kindlus-linnu (Kufa, Qum, Mosul, Basra jne.) ja korjasid andamit dhimmide ehk teiseusuliste käest. Karistati ainult maksude mittemaksjat. Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist. Edu ei olnud, kuna kadus dhimmide maksubaas. Peale tema surma nõudsid siiidid võimu üleandmist Ali otsestele järglastele. 749 aastal Ali pooldajad vallutasid Kufa linna ja kukutasid Umejaadide viimase kaliifi. Uus abbasiidide hõimu kaliif Abu- al Abbas al- Saffa (750-754) tapab kõik Umaijaadide suguvõsa mõjukad liikmed. Algas absoluutse monarhia kujunemine, mis oli selle ajani islamile võõras. Araabia kultuuri ja poliitika keskuseks sai 762 aastal rajatud Bagdad. Jätkuvad vaidlused ja tülid selle üle, kes prohveti järglastest on õige kaliif ja kes mitte. Kümnendal sajandil sai selgeks, et islamiriik ei ole suuteline säilitama oma
Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a. Selle pealinn Damaskus sai muhameedliku suurriigi keskuseks, mis ulatus peagi Marokost Indiani. Omaijaadid hoidsid võimu enda käes 750. aastani, kui nende asemele tulid Muhamedi onu järeltulijad, Abbasiidide dünastia, mis valitses üle 500 aasta. Peale esimese ja ainuõige prohveti surma 632 aastal, olid uue usu väljavaated veel ebakindlad. Usk oli küll tugev Muhamedi lähiringkonnas, kuid väljaspool teda ähvardasid mitmed hädaohud. Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri - kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umaijaad-i dünastiaga. Damaskuses olev Omaijaad-i mosee.
annaabi.ee 
