õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr 14 pkr Sarnasused püüdisd enale pooldajaid võita korraldades pidustusi jm., olid Rooma ainuvalitsejad. SENAT aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat KONSUL Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. KEISER kõrgeim monarh, mõiste tuleb Caesari nimest. PATRIITS muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma abariigi algusaegadel kuulus kogu võim nendele, hiljem muutus see tiitel aunimetuseks PLEBEI Vana-Rooma lihtrahva liige, Rooma vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, hiljem võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused. Vabariigi allakäik: roomas puhkesid kodusõjad, senat ei suutnud väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi, oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks
veel vähem naistele. Liberaalideks hakati neid esmakordselt nimetama Hispaania 1812a konstitutsiooni toetajaid. Prantsusmaal hakati liberaalideks alles pärast restauratsiooni Louis XVIII oponente, kes toetasid pigem parlamentaarset korda. Termin ,,liberalism" jõudis Inglismaale 1820ndateks Inglismaale kui konservatismi vastandaja. Tuleb eristada poliitilist liberalismi ja majanduslikku liberalismi. Poliitilised nõudsmied olid kõik abariigi, konstitutsiooni ja võrdõiguslikkuse nõudmisega. Liberalismi mõjud pääsesid maksmusuele Ameerikas, Prantsusmaa, Itaalias(Varemgi kui jõuti Bourbonide kukutamiseni). Majanduslik liberalism nõudis ennekõike majandusvabadust. Aluseks Adam Smithi 1776a ilmunud teos ,,Rahvaste rikkus", mida peetakse maj.liberalismi nurgakiviks. Adam Smith nõudis ennekõike vabakaubandust(maj.liberalismi peamine nõue), riigi sekkumatust ehk laissez faire, riik peab kaotama kaubandus ja
annaabi.ee 
