aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed: Ooper "Vikerlased" (1927; libreto E. Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934) Sümfoonia d-moll (1937/38) Kammermuusika Klaverisonaat C-duur (1926) Ballaad ("Muistend") a-moll klaverile (1936) Meloodia ("Idüll") viiulile ja klaverile (1937) Koorilaulud "Ühte laulu tahaks laulda" meeskoorile (Gustav Suits) "Humal" meeskoorile/segakoorile (rahvaluule)
varasemastki tuttav ebastabiilsus korralikule avamatsile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine. Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti. Moonika Aava, odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik, odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu. Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi
annaabi.ee 
