kontraktsiooni ehk pärsib toidu üleminekut duodeenumisse. Seega on peensoolel oluline roll seedeprotsessi regulatsioonis, aga ka süsteemsemad toimed, mis realiseeruvad tänu peensoole limaskestast vabanevatele hormoonidele. 8.2. Kõhunäärme välissekretsioon Kõhunäärme välissekretoorne osa produtseerib pankrease nõret, mis osaleb seedeprotsessis. Eksokriinne pankrease nõre sisaldab orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Pankreasenõre tekkekohaks on aatsinuserakud, kus tekivad ensüümid, ning pankreasejuhade epiteelrakud, kust vabanevad ioonid ja vesi. Valke lõhustavad ensüümid toodetakse inaktiivsena, sellega on välditud pankrease iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel. Oluline on ka Ca2+, seda näiteks
nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel)
annaabi.ee 
