Kõige imepärasemad teosed elu lõpus. Ta uskus seda, et värvid võivad väljendada nii tundeid kui ka ideid. Ta kasutas värve nii nagu tema tahtis. Teosed: ,,Kartulisööjad", ,,Külvaja", ,,Isa Tanguy", ,,Õites ploomipuu", ,,Kalapaadid rannal", ,,Päevalilled" kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist
Teosed: ,,Kartulisööjad", ,,Külvaja", ,,Isa Tanguy", ,,Õites ploomipuu", ,,Kalapaadid rannal", ,,Päevalilled" kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Oma elu lõpetab ta enesetapuga. Poob üles ennast. Lõikab ka veel kõrva otsast, naise pärast. Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst
Esialgu jääb kehtima 1783. aastani. Võime ka küsida, miks Balti erikord välja töötati: Venemaa ise ei olnud veel sellist arengut läbi teinud, mida väljas oleks saanud rakendada, lisaks oli selge, et võimu kinnitamiseks ei ole piisav vaid sõjaline kohalolek, vaja on luua ka mingisugune haldusaparaat, mis eksisteeriks paralleelselt olemasolevate omavalitsustega. Paratamatult oli vaja kahetist võimustruktuuri. Balti erikord mõnes mõttes esimene periood 1783. aatsani on selge, et Venemaa eriti siinsetesse asjadesse ei sekku, kehtima jäävad varasemad õiguskorraldused, privileegid. Samal ajal Venemaa enda seadusandlus oli pidevalt muutuv ja arenev. Venemaal kehtivad seadused tegid selget vahet põhiterritooriumi ja Balti provintside vahel. Esimest korda selline selge sekkumine siinsetesse asjadesse toimub 1783. aastal. Püütakse küll varem neid samme astuda, aga edutult. Üks moment tekitas Balti erikorra kehtestamisel kohalikele peavalu, eelkõige