Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus.
Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- Pont du Gard. või kohtuhoonena. Via Appia - konsul Akvedukt Lõuna- Hilisemate kristlike Appiuse rajatud tee Prantsusmaal Nimes'i kirikute eeskuju. Rooma ja Capua vahel. lähedal. 1. saj. e.m.a. 3. saj. e.m.a. Rooma elamud, villad ja lossid. Vana-Rooma aatriummaja tüüpiline põhiplaan. Aatrium nn. Aatrium nn. Traagilise Hõbepulma majas poeedi majas Pompejis. Pompejis. 1. saj. m.a.j. Rekonstruktsioon. Sic transit gloria mundi Peristüül - sammasõu - Keiser Hadrianuse villa - Nii kaduv on maailma
annaabi.ee 
