12. Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakesetest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 13 pilet 1. Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2. Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub- aatomosakestest: Prootonist, neutronist ja elektronist. 3. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kôik elektronegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad vôivad keemilistes reaktsioonides vôtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4. Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad vaiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära
elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustatavate aatomite vahel. Järgnevate loengutega näitame, et erinevad materjali klassid on seotud mingit kindlat tüüpi aatomite vahelise sidemega. Vaid komposiitsed materjalid kui mitme materjali kompositsioonid ei ole seostatavad kindla sidemetüübiga. 2.2. Aatomi ehitus. Et mõista aatomite vahelise sideme tekkimist peame endale selgeks tegema aatomi enda ehituse põhialused. Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Lihtsaim aatom-mudel esitab aatomi kui väga väikest tuuma (mõõtudega ca 10-14 m = 10-8 m diameetris), mis on ümbritsetud muutuva tihedusega elektronpilvega. Aatomi kui terviku diameeter on suurusjärgus 10-10 m. Praktiliselt kogu aatomi mass on paigutunud tuuma ja tema kandjateks on prootonid ja neutronid. Prootoni mass on 1,673·10-24 g ja laeng 1,602·10-19C. Neutron on oma massilt
annaabi.ee 
