kus me ka ei laiendaks oma vaatlusi väiksemate mõõtmete poole, seal leiame ikka uusi ootamatuid nähtusi. 20. sajandi alguseni mõisteti looduse masinavärki klassikalise füüsika skaalas, mis kõlbab tähtedevahelisest kaugusest sajandikmillimeetriste vahemikeni. Klassikaline füüsika eeldab, et aine on pidev keskkond, millel on säärased omadused nagu elastsus ja viskoossus. Kuid hakkas ilmnema vihjeid selle kohta, et aine polegi pidev, vaid teraline, koosneb pisikestest aatomitest11. Ent peagi selgus, et aatomid koosnevad elektronidest, mis tiirlevad ümber prootonitest ja neutronitest koosneva tuuma (joon. 7.2). Joon. 7. 2 Klassikaline jagamatu aatom ja selle kõrval aatomimudel, milles elektronid tiirlevad ümber
kus me ka ei laiendaks oma vaatlusi väiksemate mõõtmete poole, seal leiame ikka uusi ootamatuid nähtusi. 20. sajandi alguseni mõisteti looduse masinavärki klassikalise füüsika skaalas, mis kõlbab tähtedevahelisest kaugusest sajandikmillimeetriste vahemikeni. Klassikaline füüsika eeldab, et aine on pidev keskkond, millel on säärased omadused nagu elastsus ja viskoossus. Kuid hakkas ilmnema vihjeid selle kohta, et aine polegi pidev, vaid teraline, koosneb pisikestest aatomitest11. Ent peagi selgus, et aatomid koosnevad elektronidest, mis tiirlevad ümber prootonitest ja neutronitest koosneva tuuma (joon. 7.2). Joon. 7. 2 Klassikaline jagamatu aatom ja selle kõrval aatomimudel, milles elektronid tiirlevad ümber
annaabi.ee 
