Pärast karastasmist duralumiiniumi kõvadus vähenes olles 17,3 HRB, selles olekus on seda metalli hea survetöödelda suurema plastuse tõttu. Vanandamine oli kunstlik (100200ºC). See tähendab, et vanandamine toimus kahes staadiumis. Esimene on vanandamist ettevalmistav, kus tekkivad Cuinier’ Prestoni tsoonid(suure vasesisaldusega).Vase ja aluminiiumi aatomiraadiuste erinevuse tõttu tekivad nende piirkondades suured kristallvõre moonutused, mis tõstavad tugevust ja kõvadust. Teine staadium on Wassermani faas, mis tekib tänu kõrgele temperatuurile ja vase kontsentratsiooni suurenemisele. Vanandamine on aga kõige tulemuslikum esimeses staadiumis, teises kasvab tugevus ja kõvaduse vähe, võib üldse langeda, mis juhtus meie katses 1 minuti vanandatud duralumiinuimiga. Kõige kõvem
kihil, kui elektrone on sellel kihil üle viie. 12 1s orbitaali elektron on (suurema/väiksema) energiaga kui 3s orbitaali elektron ning mõõtmetelt on (suurem/väiksem) 13 Koosta plii tüüpiliste oksiidide valemid PbO2 Kas element plii võib moodustada hapet ja/või alust ning milline(sed) võiks olla valem(id)?nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3 14 Uuri graafikuid ja täida lüngad Graafikul nr 7 on kujutatud 3.rühma elementide aatomiraadiuste muutust. Samas rühmas ülevalt alla aatomiraadiused suurenevad sest elektronkihtide arv suureneb(kasvab).Seetõttu tuuma ja väliskihi elektronide vaheline kaugus suurem, nende vaheline vastastikmõju nõrgeneb ning väliskihi elektrone on kergem loovutada. 1 Antud on järgmine elektronvalem: .....5s ruudus 4d astmes kümme 5p kuubis Leia element ja vasta element Sb a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5
8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine. 4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi osakese määramine. 5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine., oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 * Al Br Be Cr N järjenumber 13 35 4 24 ä
60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. · Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon
toimega. Polariseeritavus sõltub tuuma tõmbest, raadiusest . 19. Defineerige keemilise sideme dissotsiatsioonienergia. Millised tegurid mõjutavad keemilise sideme tugevust? Põhjendage! Dissotsatsioonienergia D näitab, kui palju energiat tuleb kulutada sideme lõhkumiseks. Tugevamale sidemele vastab suurem dissotsatsioonienergia. Kaksikside on alati tugevam kui üksikside samade elementide vahel. Vabad elektronpaarid seotud aatomitel tõukuvad ja seega nõrgestavad sidet. Suuremate aatomiraadiuste korral on side nõrgem. Mida pikem side seda nõrgem. F 2, Cl2, Br2, I2 Cl alates side tugevam, sest mängu tulevad d-orbitaalid, mis stabiliseeerivad. 20. Nimetage VSEPRi teooria põhipostulaadid. Ennustage elektronide paiknemist ning molekuli või mitmeaatomilise iooni kuju, kasutades VSEPRi teooriat. Kirjutage VSEPRi valem. Põhjendage, kas molekul on polaarne või mittepolaarne. VSEPRi teooria keskendub sidmete ja elektronipaaride paiknemisele tsentraalse(te) aatomi(te) ümber
ka mingi arvu d-elektrone. Vaid 12. rühma elemendid (tsink, kaadmium, elavhõbe) ei kasuta d-elektrone sidemete moodustamiseks. Erinevate oksüdatsiooniastmete olemasolu on nende elementide paljude omaduste põhjuseks. Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Kuld on niivõrd vähereaktiivne, et esineb looduses peamiselt puhtal kujul. Sest Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega, nagu lämmastikhape. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. Perioodis vasakult paremale d-elementide tuumalaeng ja d-elektronide arv kasvab. Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. (Need muutused on aga suhteliselt väikesed ja sama perioodi erinevad elemendid asendavad üksteist kergesti metallide kristallivõres.) 5.
annaabi.ee 
