rühma radioaktiivse metallina. Uraani leidub looduses vähe- kivimites ning merevees. Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Plutooniumi looduses piisavalt ei leidu, ning seda toodetakse tuumaelektrijaamades uraani isotoopide lõhustumisel. (Tuumapomm, 2014) 1.1 Termotuumapomm Termotuumapommi ehk vesinikupommi puhul on tegu kõige võimsama relvaga mida inimkond on kunagu ehitanud (Maran, 2017). Vesinikupomm on tavalise aatomipommiga sarnane. Aatomipommi ja vesinikupommi vahe seisneb selles, et aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks ka kergete tuumade ühinemine. Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks. Vesinikupomme hakati valmistama sellepärast, et
väed, mis olid lõiganud ära side maismaaga, suudavad sealse ajutise lennuvälja tegevuse halvata ning suurtükitule survel on merejalaväelased sunnitud viimaks alistuma. Westmorelandil oli planeeritud vastulöök operatsioon,,Niagara". Ameerika pommitushävitajad ründasid kommunistide positsioone ööpäevaringselt. Sõjaajaloo kõige kontsentreerituma pommirünnaku ajal heitsid õhujõud alla pommitonnaazi, mis on võrdne 10 Hiroshima-suuruse aatomipommiga. Ehkki tulemused olid selged, jätkusid lahingud 8.aprillini, mil maaüksuste saabumine tegi 77.päeva kestnud piiramiselt viimaks lõpu. USA väed kaotasid ümberpiiramise ajal 400 meest, kommuniste hukkus hinnanguliselt 12 000. 4.4 Muutuv sõda Samal ajal kui Ameerika tänavatel puhkesid rahutused, et sõda lõpetada ja Pariisis algasid rahuläbirääkimised, püüdis Westmoreland Lõuna-Vietnamis nõrgenenud Vietgongi ja PVA
annaabi.ee 
