Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al
Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tuum Elektron Footon Kuidas tekib? Tekib uus element, Neutron muutub Ergastatud tuum läheb kus ematuum erineb prootoniks üle põhiolekusse tütartuumast kahe aatominumbri võrra Varjestamine Paber Plekktahvel, 3 mm 10 cm pliid või 0,5 m foolium) betooni Termotuumareaksiooni toimumiseks on vaja suurt rõhku ja kõrget temperatuuri. Termotuumareaksiooni käigus liituvad kergemad tuumad raskemateks tuumadeks. Termotuumireaksiooni tähtsus: · Termotuumapomm · Tähed
elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass poole võrra. Kõik elemendid, mille järjekorranumber on suurem kui 93 on radioaktiivsed. · Radioaktiivne kiirgus väljub tuumast, mille tagajärjel tekib täiesti uus element. · Aineosakeste ehk tuumade lagunemise protsess erineb tavalisest lagunemisest, sest aineosakesed muutuvad teisteks keemilisteks elementideks. 4. lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast 2 aatominumbri võrra. Üldjuhul võib lagunemise esitada järgmisel kujul: Kus X on ematuum, Y on tütartuum ning A ja Z vastavalt ematuuma massiarv ja aatominumber. · lagunemisel jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv tuumas. Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muundunud prootoniks. Selle protsessi käigust tekib lisaks elektronile veel üks osake, millele on antud nimeks neutriino väike neutron. 5
Negatiivse laenguga ioon. 7. Vedeliku eraldumine lahusest aurustamisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel. 8. Aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 9. Molekuli koostist väljendab molekuli... 10. Positiivse laenguga ioon. 11. Reaktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. 12. Kuidas nimetatakse ainet, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud? 13. Millest koosneb tuum? 14. Aatominumbri ehk tuumalaengu kasvu järgi reastatud keemiliste elementide omaduste perioodilist kordumist nimetatakse... 15. Mida tähendab lühend amü? 16. Mis laenguga on prooton? 17. Kordaja ehk... 18. Kuidas on kreeka keeles raud? 19. Millise elemendi tähis on Se? 20. Aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis; koosneb aatomitest. · · Ristsõna · Õhu avastamine
Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma
* Üht tüüpi (võrdse energiaga) orbitaalide täitumisel paigutub kõigepealt igale orbitaalile üks elektron ja alles siis teine. * Ruutskeem koostatakse elektronvalemi alusel. -) Si14/2)8)4); Li3/2)1); Sc21/2)8)9)2) -) Si14/1s22s22p63s13p3; Li3/1s22s1; Sc21/1s22s22p63s23p64s23d1 Perioodilisus tabel * Keemiline element kinda tuumalaenguga aatomite liik. * Prootonite arv tuumas (tuumalaeng Z) määrab elementi järjenumbri ehk aatominumbri. * Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järjekorras. * Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada
Peale seda avastati veel radioaktiivsed elemendid Th, Ac ning hulgaliselt nende elementide radioaktiivseid isotoope. Radioaktiivnne kiirgus koosneb kolme eri liiki kiirtest: - kiirgus kujutab enesest heeliumi aatomi tuumade voogu, see kaldub magnetväljas kui positiivselt laetud osakesed. Kiirguse läbitungimisvõime on on väike, kuid kiirguse mõju on tugev kiirgusallika läheduses. - lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast kahe "aatominumbri" võrra Z XA Z -2 Y A -4 + 88 Ra 226 86 Rn 222 + 2 He 4 + - lagunemisel tekib uus nukliid, kiirguse osakesed en elektronid , mis kalduvad magnetväljas kui negatiivsed laengud. Antud juhul jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv .Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muutunud prootoniks. Selle protsessi käigus tekib lisaks elektronile veel üks osake
nimetatakse karakteerseks. Pehmetes kudede on karakteerne kiirgus väikese energiaga, tavaliselt 0,5 kV on ei oma olulist bioloogilist tähendust. Röntgenikiirte rakendamisel radiodiagnostikas ja –teraapias on üliolulised mitmed Comptoni ja fotoelektrilise neeldumise protsessi erinevused. Comptoni protsessi puhul ei sõltu massi absorbtsiooni koefitsent absorbeeriva aine aatominumbrist. Kuid fotoelektrilise neeldumise puhul on massi absobtsiooni koefitsent võrdeline aatominumbri kuubiga (Z3), seega aatominumbri muutus mõjutab oluliselt ka fotoelektrilise neeldumise osakaalu kiirguse ja aine vastastoime protsessides. Radiodiagnostikas kasutatakse kiirgusi, mille puhul footonite energia jääb vahemikku, kus fotoelektriline neeldumine ja Comptoni protsess on praktiliselt võrdse tähtsusega. Kuna massi absorbtsiooni koefitsent sõltub oluliselt aatominumbrist, siis röntgenikiirgus neeldub põhiliselt luudes, kuna luud sisaldavad suurema
annaabi.ee 
