Prootonite arvu (Np) tuumas nimetatakse aatomi tuumalaenguks (Z) või ka järjenumbriks: Np = Z = järjenumber perioodilisussüsteemis Prootonite ja neutronite koguarvu tuumas nimetatakse massiarvuks (A). NB! A = Np + Nn . tuuma mass. Iooni laeng Q on prootonite ja elektronide arvude vahe: Q = Np - Ne = Z - Ne Keemiline element on teatud kindel aatomite liik, mille määrab tuumalaeng. Sama elemendi eri aatomites võib olla erinev arv neutroneid. Sama tuumalaenguga, kuid eri massiarvuga aatomiliike nimetatakse isotoopideks. NB! Looduslikud elemendid on enamasti mitme isotoobi segud. Nende jaoks on määratud keskmised aatommassid, milles kajastuvad looduslikud isotoopide esinemissagedused. Näiteks looduslik kloor sisaldab 75,8% 35Cl ja 24,2% 37Cl, keskmine aatommass Ar = 35,5. Aatomite massid määratakse eksperimentaalselt. Kuna aatomite massid on väga väikesed: 1024 1023 g, siis võetakse ühikuks 1/12 12C
eralduvad pidevalt kujundid, mis sarnanevad kehadega, kuid on õhemad. Kujundid võivad säilitada kehade korrapärasuse või ka mitte. Esimesel juhul tungivad nad meeleorganisse ja tekib moonutusteta pilt. Teisel juhul aga tungivad korrapära kaotanud kujundid meie kehapooridesse ja seal kombineerudes tekitavad fantastilisi kujutelmi (kentaur). Aistingud ei eksi, vead tekivad neid tõlgendades. Füüsika: Epikuros oli atomist. Aatomeid on lõpmatult palju, aatomiliike vaid tohutult palju. Aatomid liiguvad oma raskuse tõttu (suunaga ülevalt alla). Aatomid võivad liikumissuunda muuta (see idee oli vajalik vaba tahte põhjendamiseks). Füüsika vabastab inimese hirmust surma ees. Surm pole probleem, sest surmaga ei puutu me kunagi kokku. Kus oleme meie, seal pole veel surm, kus on surm, seal pole enam meid. Õige arusaam asjadest vabastab meid ka hirmust jumalate kättemaksu ees. Ka hauatagust elu ei tasu karta, sest hing kui aatomite kooslus on surelik.
annaabi.ee 
