paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust. Rauaajal õpiti kasutama ka tuule- ning vee- energiat, näiteks vilja jahvatamise juures veskid võisid töötada nii tuule kui ka vee abil. Inimeste maailmapildi laienemisega 18.sajandil hakati avastama ka teisi põlevaid maavarasid, mis pani aluse soojusenergia tõusule. Avastati elekter, mis võeti üsna kiirelt laialdaselt kasutusele. 20.sajandil avastati, et sisuliselt on elektrienergiast võimalik saada tänu tuumareaktsioonidele aatomienergiat ehk tuumaenergiat. Tuumaenergia oli uuenduslik selletõttu, et selle tootmiseks pole vaja maavarasid, vaid see on keemiline reaktsioon, mille juures vabaneb tohutu energiahulk. Tänapäeval pole veel välja mõeldud, kuidas vabaneda ohutult tuumaenergia tootmisega kaasnevatest ohtlikutest jääkidest, kuid ma arvan, et lähemas tulevikus mõeldakse ka sellele. Väga suure muutuse on läbi teinud ka transport, infovahetus ning sellega seotud tehnika
Kui aga lõhustuva aine mass on suurem kui kriitiline mass, siis iga eralduv neutron kohtab uut tuuma ja protsess kujuneb plahvatuseks. Tuumareaktor. Aatomipomm. Kohe mõisteti, et sellise energia rahumeelse kasutamise kõrval on võimalik ka militaarne kasutamine. 01.12.1942 käivitas Itaalia päritoluga USA füüsik Enrico Fermi esimese tuumareaktori, millega on võimalik aatomienergiat kasutada rahuotstarbeliselt. Põhimõte on jällegi lihtne. Uraani tükis algatatakse neutroniga ahelreaktsioon. Et see ei kujuneks plahvatuseks, on uraani tükis hulgaliselt avasid, milles on grafiitvardad (vt joonis). Grafiidil on tähtis omadus: ta neelab neutroneid. Vardaid reguleeritakse pidevalt,
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks
soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu päikesele. Ainukeseks päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele
taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. 1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks