kontsentratsioonidega. Kui kalibreerimine on tehtud, siis valmistatakse ette uuritav proov ja sellega registreeritakse sama analüüsiaparaadi näit. Selle näidu järgi leitakse kalibreerimisgraafikult analüüdi sisaldus proovis. Kalibreerimine, mille puhul graafiku x-teljele kantakse vahetult määratav kontsentratsioon, on tuntud kui kalibreerimine välisstandardiga. Lisaks HPLC-le on välisstandardiga kalibreerimine kasutatav näiteks aatomabsorptsiooni spektrofotomeetria meetodite juures pinnaveeproovides erinevate raskmetallide sisalduste määramiseks. 18) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga? Sisestandardit kasutatakse sagedasti ka selliste analüüsimeetodite korral, mis sisaldavad ulatuslikku proovi ettevalmistamise etappi, mille käigus esinevad analüüdi kaod. Kasutades sisestandardina analüüdiga sarnast ainet ja lisades selle enne proovi ettevalmistamise etappi (või
Proovi tüübist ja analüüsitavatest aatomitest tuleneb tuhastamise temperatuur ja efektiivsus. Efektiivsus oleneb maatriksi ja analüüsitava osa koostisosade lenduvusest. Oluline on seega, et maatriksi komponendid oleksid lenduvamad analüüsitava osa komponentidest. Sageli aitavad seda saavutada nn. maatriksmodifikaatorid. Modifikaatorid valitakse selle järgi, et nad kas suurendavad maatriksi lenduvust või vähendavad uuritava osa lenduvust. /26/ Grafiit-aatomabsorptsiooni puhul on segamine tunduvalt vähenenud seoses pürolüütiliselt kaetud küvettide kasutuselevõtuga. Sellised küvetid võimaldavad kasutada proovide mineraliseerimiseks hapete segusid. Analüüsides selliste grafiitküvettideta võis osa proovist lenduda ühel temperatuuril vastavalt nitraatidele, kuna teine osa proovist lendus teisel temperatuuril vastavalt kloriididele. Paljud
annaabi.ee 
