kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir. Mida suurem konsentratsioon seda enam valguskiir leegis neeldub. Elementaaranalüsaator- kasutatakse lenduvate el.määramisel org väetisest ja mullast. Proov põletatakse kõrgel tempil ja lenduvad gaasid juhitakse läbi gaasianalüsaatori Kolorimeetriline meetod põhineb lahuse väevi intens mõõtmisel. Mõõtmine spektrofotomeetriga. Mida tumedam toon seda suurem uuritava
• Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks järgnevateks aastateks ja toiteelementide bilansside arvutamine. Taimede ekspressanalüüs Toiteelementide puuduse kiireks diagnoosimiseks. Meetod põhineb reaktiivide lisamisel
annaabi.ee 
