tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr. sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigid Mesopotaamias: 1) Akadi riigi (24. saj. eKr.) rajajaks oli Sargon (semiidi päritolu). Riik kadus varsti, kuid akadi keel jäi aastatuhendeks. (Juudid ja araablased on semiidid). 2) Järgmisena tõusid esile Babüloni linna valitsejad, kes rajasid Vana-Babüloonia riigi (18-16. saj. eKr). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste-kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu“. Karistus vastas kuriteo raskusele, vaid siis, kui osapooled olid ühiskondlikult võrdsed (vabad, sõltlased, orjad). Mehel oli piirkonnas piiramatu võim, abielu oli peigmehe ja äia vaheline varaline leping
See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid preetrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani. 2. Renesanss ja Humanism 14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene
annaabi.ee 
