erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal. Laval toimus palju huvitavaid stseene, kuid silmapaistvamad olid kindlasti erinevad tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalootunnis. Räägiti 1940. aastatest, mil toimus okupatsioon Nõukogude Liidu poolt. Hästi jäid meelde kaks naist, Liis Laigna ning Kadi Viidas, kes kehastasid läbi etenduse erinevaid inimesi ja samas oli nende peal ka jutustaja osa. Tänu neile sai veelgi paremini aru, mis etenduses täpselt toimub. Laval oli vähe rekvisiite ning needki ainult laud, paar tooli, kaks kardinat ning kõrgem alus. Viimase peal toimusid erinevad tegevused, näiteks alguses kasutati seda kui
Raske on mõista, kerge on hukka mõista. Nähes musta riietatud, tumedate juuste ja meigiga noort, tuleb esimesena pähe sõna ,,emo". Selliseid ennatlikke järeldusi tehes võime tembeldada inimesi kelleks tahes, üritamatagi neist aru saada. Sarnased probleemid kerkisid esile ka juba saja-aastataguses Eestimaa ühiskonnas. Neid on käsitlenud Eduard Vilde oma realistlikus romaanis ,,Külmale maale", kus ülekohut tehti nii mõnegi tegelase puhul. Olgugi et ajad ja olud võivad muutuda, aga inimese loomus nii kiiresti seda ei tee. Juba sajand tagasi leidis Vilde, kui mõistmatud oleme tegelikult ligimeste suhtes ning- mis veelgi hullem- me ei üritagi teistest aru saada. Taolise kohtlemise osaliseks sai Jaan Vapper, vast Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane.
annaabi.ee 
