11.14. Pensioniõiguslik staaz. Pensionikindlustusstaaz. Pensionistaaz on aeg, mil pensionikindlustatu on hõivatud riiklikule pensionile õigust andava tegevusega. Pensioniõiguslikku staazi arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998.a. Alates 1. jaanuarist 1999.a arvestatakse pensionikindlustusstaazi. Õigus pensionikindlustusstaazi ühele aastale on kindlustatul, kes ise on maksnud või kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele arvestatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Pensioniõigusliku staazi arvutamisel on võimalik rakendada kahesugust korda: 1) üldine kord 2) soodustatud kord. Üldkorras võetakse töötatud aeg arvesse ühekordses ulatuses, soodustatud korras kuni kolmekordses ulatuses. Üldkorras staazi arvutamine sõltub ühtedel juhtudel sotsiaalmaksu maksmisest, teistel juhtudel arvutatakse staazi teatava perioodi eest sõltumata sotsiaalmaksu maksmisest. Üldreegel on, et pensioniõigusliku staazi hulka arvatakse igasugune
31.detsembrini 1998. Seda n.ö. ''vana'' staazi peab inimene pensionile jäämisel tõendama tööraamatu või muude dokumentidega. Pensionikindlustusstaazi arvestatakse aga alates l.jaanuarist 1999 makstud sotsiaalmaksu alusel. Just selle ''uue'' staazi kohta leiabki inimene teavet pensioniregistri teatiselt. Selleks, et saada 1 aasta pensionikindlustusstaazi, peab olema makstud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäärade aastasummalt. Kui see nõue pole täidetud, on pensionikindlustusstaaz aastast lühem. Töötasult makstud sotsiaalmaksu suhet keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaksu nimetatakse pensionikindlustatu aastakoefitsiendiks ja see näitab inimese suhtelist pensioniõigust. Aastakoefitsiendist sõltub üks pensioniosadest - kindlustusosak. Näide: 1999. aastal oli keskmine töötasu, millelt maksti sotsiaalmaks, 3760 krooni kuus ja keskmine sotsiaalmaksu aastasumma oli 14 891 krooni