3. Isohüeedi meetod (samasademete jooned) - joonistatakse välja samasademete jooned ehk isohüeedid, kahe isohüeedi vahele keskmine sademete hulk on võrdne nende keskmisega. Kahe isohüeedi vesikonna ala korrutatakse nende keskmise sademete hulgaga, tulemused summeeritakse ning jagatakse kogu vesikonna pindalaga. Nii saab arvutada kogu vesikonnale langenud keskmise sademete hulga. Sp - sademete aastasisese varieeruvuse indeks, P – aasta keskmine sademete hulk, Pi – kuu keskmine sademete vaatlusjaamade arv P 8. Õhutemperatuur ja veeaur. Veeaur mängib väga suurt osa vee hüdroloogilises ringes. Õhuniiskus on vajalik sademete tekkeks. Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Õhuniiskusega seotud karakteristikud: veeauru rõhk absoluutne ja relatiivne niiskus
kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt
1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing 1956 ekskavaatoritehase ,,Talleks" asutamine drenaazi ekskavaatorid 1965 algas maaparandustööde finantseerimine riigi eelarvest 21)Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Meie tingimustes annab kuivendus garantii vahelduvate ilmastikutingimuste korral saada ikkagi kindel saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind. Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 22)Kui palju on Eestis metsa- ja põllumajanduslikku maad? Kui palju on liigniisket põllumajanduslikku maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on üle 2 miljoni ha metsamaad. Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj.
annaabi.ee 
