Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga Laiemas mõistes mõeldakse perestroika alla Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel
Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmi-ne") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega, kasuta- des selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna - glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikusta-misjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut tunnistama
kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmine") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut tunnistama. Tsensuuri lõdvendati,
annaabi.ee 
