Praegu on ilmaennustamisel igapäevaelus fundamentaalne roll. Ilmaprognoosi koostatakse ilmavaatluste põhjal riiklikus või äriasutuses meteoroloogia meetmete kasutamisel. Eestis tegeleb ilma ennustamisega Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Inimesed, kes ilma prognoosivad, on sünoptikud. Ilmavaatluse liigid on mõõtmised maapinnal, aeroloogilised mõõtmised ja kaugsondeerimine. Maapealsete meteovaatluste ajalugu ulatub aastasadadesse ja mõõtmiseks kasutatud instrumendid on arenenud renessansiaegsetest mõõteriistadest tänapäevaste automaatilmajaamade ja elektrooniliste anduriteni. Informatsiooni kogutakse tuule, päikesekiirguse, sademete, temperatuuri, niisukse, rõhu, pilvede ja nähtuste kohta. Aeroloogias uuritakse maalähedases õhukihis toimuvaid protsesse. Selleks mõõdetakse atmosfääri parameetreid erinevatel kõrgustel ehk uuritakse atmosfääri vertikaalset profiili
puudumine või nende ebaõige kinnitus) - Siseruumide viimistlust (valdavalt sanitaarremondi vajadust). - Vihmasüsteeme - Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni - Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse) - Sansõlme tehnilist seisundit (vananenud ja ebaökonoomne seadmestik) - Elektrisüsteeme Puitmajad - Maailmas on palju puitehitisi, mille vanus ulatub aastasadadesse, kuid mis ei avalda veel mingeid lagunemise tunnuseid - Puitu saab kaitsta konstruktiivsete võtetega, kui ka keemilistega. Puitseina kahjustused ja parandus meetodid - Alumise palgirea kahjustused - Palkhoonete alumine palgirida paikneb vundamendi peal olles esimeseks puitdetailiks. Rõhtpalkhoonetel on selleks esimene palgirida, püstpalk ja sõrestikhoonetel nimetatakse seda müüripuuks või alumiseks vööks.
hellenismi ajastu(hellenistlik luule), kreeka kirjanduse rooma periood. Eeposed. 1. Millest räägivad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? 2. Mis vormis on kirjutatud need eeposed? 3. Mida tead eeposte autorist? 1. Räägivad Trooja sõjast. 2. Luulevormis. 3. Puuduvad usaldusväärsed eluloolised andmed juba antiikajal. Nii on ennast tema kodu-või sünnilinnaks nimetanud seitse linna ning tema eluaega paigutanud eri aastasadadesse vahemikus 12.-7. sajandini eKr. Sõna homeros, mis võis olla kasutusel pärisnimena, olevat tähendanud pimedat. Traditsiooniliselt kujuletaksegi Homerost kui pimedat laulikut-ilmselt seetõttu, et tema eepose ,,Odüsseia" tegelaste hulka kuulub pime aoid Demodokos. Pimeda raugana esineb Homeros ka enamikus antiigi kujutava kunsti teostes. Antiikkirjanuds 2 Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim