oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis. Külviks läheb puhaskülvi korral umbes 20 kg seemet hektari kohta. Fosfor- ja kaaliväetis enamasti soodustavad ristiheina kasvu. Tihti antakse vara kevadel ka kipsi. Kui ristik on täies õies, algab ta puitumine ja ta seeditavus langeb. Varajasem niitmine annab kõrgema väärtusega, seeditavama ja valgurikkama heina, kuid vähem saaki. Aastasaak koosneb enamasti niidust ja ädalast.Ta annab 30-60 kvintaali õhukuiva heina hektari kohta. Rootsi ristikheina hakati kasvatama 18. sajandil Rootsis ja Prantsusmaal. Ta on vastupidav külmale ja märjale, kasvab paremini niiskes kliimas ja niiskes mullas, kardab enam põuda. Rootsi ristik pn põldristikheinast niiskeil luldadel kestvam, võib 4-6 aastat püsida, enamasti peetakse teda 3 aastat. Varjamist kannatab ta vähem, söödaväärtuses ja pärastkülvi-aastate
6.5.1. Tsitrusviljad Tsitrusviljad on igihaljaste, harilikult asteldega lehtpuude ja põõsaste viljad. Tsitruseliste koor on rikas eeterlike õlide poolest. Vilja sisu koosneb lõikudest, mis on pealt kaetud kilega. Viljalõigud koosnevad mahlakotikestest. Sisaldavad palju suhkruid, sidrunhapet, C-, B-rühma, P-vitamiini ja karotiini. Kasutatakse värskelt, mahlade, hoidiste, kokteilide, alkohoolsete jookide ja eeterlike õlide valmistamisel. Apelsin on levinum tsitruseline. Tema aastasaak ületab õunte ja viinamarjade saagi, ulatudes 60 milj. tonnini. Suurimad apelsinide tootjad on Brasiilia ja USA. Apelsinid on ümara või pikliku kujuga, koor on vilja sisu küljes kinni. Apelsinide liigid on Navel ehk nabaapelsin (suureviljaline, seemneteta, paksu koorega, väikese lisaviljaga), veri- ja poolveriapelsin (viljaliha rohkem või vähem punakas), Jaffa Shamout ehk jafariin (mahlased, vähese happesusega, paksu koorega), Valencia Late
annaabi.ee 
