Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus"
Süsteem on, info on, kuid kas need on ka ühendatud, jääb kasutajale tõenäoliselt tihti küsitavaks. Olen isegi sageli hädas peamise töövahendi kohtute infosüsteemiga (KIS). Küll ei tööta üks funktsioon, siis ei tööta teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. (Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda
Kriminaalkirjanduse tuntud meistrid on inglased Arthur Conan Doyle (18591930) ja Agatha Christie (18911976) ning prantslane Georges Simenon (19031989) jt. kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie". Vt ka kriminaalkirjandus, romaan. kroonika ajaraamat. Teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamised ajalooteosed. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks peamiselt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner
annaabi.ee 
