sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal
aega mõõtis. Nimelt olevat ta leivapätsiga samast taignast võtnud pallikese ning pani selle teeklaasi sisse vette samal ajal kui ta leiva ahju pani. Kui taignapallike põhjast yles tõusis, olevat leib ahjus valmis saanud." Poolnaljana mainiti pärimust, et leivakannikate söömine pidavat tydrukutele suured rinnad kasvatama. Seda öeldakse mitmel pool peredes tydrukutele laua ääres naljatledes tänaseni. Ununud leivatarkust Eesti Rahva Muuseumi 1990. a aastaraamatust leiab toreda ylevaate Jakob Hurda kogutud vanemast leivapärimusest. Leivanõuga seotud teated on yle Eesti ysna sarnased. Leivategemise ajal ruumis põrandat ei pyhitud, selle käsu vastu eksimine toonud kaasa surma. Ilmaski ei pandud vedelikuga täidetud riista leiva tegemise nõu pääle, olgu ta tyhi või tainas sees. Leivanõule pole lubatud panna seepigi, et "siis minna leib koorukese juurest sitkeks". Kes leivanõu otsas istub, sellel saab suur kõht
17 siis venelaste eesti keele valdamisega kaasneb vaid 2-3% suurem palk. Erandina Tallinnas on efekt mõnevõrra suurem umbes 4% - keskealised ja vanemad vene rahvusest töötajad on tööturul suhteliselt paremas olukorras - vene rahvusest meestel on raske siseneda kõrge palgaga ametikohtadele ja erialadele, kus domineerivad eestlased Alljärgnevas tabelis on ära toodud andmed Statistika Aastaraamatust 2010 15-74 aastased hariduse ja hõiveseisundi järgi (2005-2009): Haridus, 2005 2006 2007 2008 2009 hõiveseisun d Esimese taseme haridus või madalam Tööjõud 65,1 75,3 72,5 76,8 72,6 (tuhandetes) hõivatud 55,7 65,7 64,4 67,6 51,8 töötud 9,5 9,6 8,1 9,2 20,7
annaabi.ee 
